25.05.2025

Järvselja suvemängud ühendavad metsameeste põlvkondi

Esimesed teated mängude kohta pärinevad 1940. aastate lõpust. Võistlustest võtsid osa nii metsamajandi töötajad kui ka tudengid - saekaatri mehed olid õhtuks juba napsutanud ja nalja ei mõistetud. Tuntud metsateadlane Eino-Endel Laas meenutab: "Kui korraldajate seas oli karismaatilisi isikuid, andis see kogu üritusele erilise hoo. (...) Ajalugu sünnib inimestest."
Tänapäeval korraldab Järvselja suvemänge Eesti Metsaüliõpilaste Selts ning need on ühendatud metsanduse kutsevõistlustega. Mõlemad üritused toimuvad samas paigas ja järjestikustel päevadel, kuna osalejad on suuresti samad. Kiire elutempo juures eelistatakse Järvseljale tulla just siis, kui mõlemad sündmused on ühendatud.

Järvseljal asub metsanduse praktikabaas, mille juured ulatuvad juba esimese Eesti Vabariigi aegadesse. See on püsinud läbi erinevate ajastute ja metsaharidust andvate koolide nimemuutuste. Lisaks teadus- ja õppetööle on seal alati olnud tähtsal kohal ka ühistegevused, mis aitavad luua kogukonnatunnet. Üks selline traditsioon on suvised spordimängud.

Esimesed teated nende mängude kohta pärinevad 1940. aastate lõpust. Tuntud metsateadlane ja õppejõud Eino-Endel Laas, kes lõpetas Eesti Põllumajandusakadeemia 1965. aastal, oli oma kursuse vanemana mängude korraldamise juures. „Ma ei olnud küll päris politruk, aga kui midagi juhtus, pidin vastutama,“ meenutab ta. Ja juhtuda võis nii mõndagi – näiteks toimusid võistlused metsamajandi töötajate ja tudengite vahel, kus saekaatri mehed olid õhtuks juba napsutanud ja nalja ei mõistetud.

Laas osales mängudel ka 1980. aastatel, siis juba õppejõuna. Selleks ajaks oli tavaks saanud, et mängude korralduse eest vastutas kolmas kursus. Ta meenutab, et vahel osalesid külalisvõistkonnad Räpina kutsekoolist ja EPA agronoomide seast, kuid mõnel aastal piirduti ainult kursustevahelise mõõduvõtuga. „Kui korraldajate seas oli karismaatilisi isikuid, andis see kogu üritusele erilise hoo,“ ütleb ta. „Kõik sõltus kursusest – kui olid nohikud, ei juhtunud midagi. Ajalugu sünnib inimestest.“ 

Laas meenutab, et võitis kord ümber järve jooksu. „Tütar jooksis teinekord ka kaasa – pisike, aga väga visa.“ Spordialade seas olid korvpall, võrkpall, kergejõustik ja köievedu, viimases olid agronoomid eriti tugevad. Alade valik sõltus sageli korraldajate enda eelistustest ja oskustest. Orienteerumine ja kummikuviskamine lisandusid hiljem, samuti toimus kunagi jalgrattavõistlus Tartu ja Järvselja vahel. 

Spordist mitte vähem tähtsad olid õhtused peod. „Mäletan, kuidas tantsusaal oli rahvast pungil. Nüüd liiguvad seal vaid metsloomad,“ ütleb Laas nukralt.

Suvemängude traditsioon jätkus ka nõukogude aja lõpus. Pärast riigikorra muutust ja taasiseseisvumise algusaastatel jäi korraldamine mõneks ajaks soiku. 2006. aastal elustati Järvselja spordimängud taas, nüüd suvemängude nime all, ning nende korraldamise võttis üle Eesti Metsaüliõpilaste Selts.

 Loe lisaks

Kõik postitused
Kõik postitused
MTÜ Eesti Metsaselts
kutsevoistlused@gmail.com
+372 5893 3339
Oma veebilehel kasutame küpsiseid. Küpsised aitavad analüüsida veebiliiklust ning annavad meile statistilist teavet.