Riigimetsa roll kutsevõistlustel on kahanenud, aga püssi päris põõsasse ei visata

RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) kui toonase metsamajandite süsteemi järglane on metsanduslikel kutsevõistlustel olnud ka taastatud Eesti Vabariigi algusaegadel peakorraldaja ning eestvedaja. „Hilisemal ajal oleme pigem toetavas rollis,“ räägib RMK meediasuhete juht Priit Luts.

„Võistlustel võetakse mõõtu paljudel aladel, mis on erineva tasemega, alates MM-tasemega raievõistlustest kuni rahvavõrkpallini. Sündmuse või võistluste peamine tähtsus seisneb siiski metsasektori kokkusaamisena: kohtuvad sama tööd tegevad era- ja riigi metsamehed, arutatakse vabas õhkkonnas metsanduse väljakutseid.“

Kui RMK oli peakorraldaja, siis osales Lutsu sõnul palju RMK võistkondi, 20 kanti. „Kui RMK on olnud kaaskorraldaja, on võistkonnad mõne regiooni põhised,“ selgitab Luts. „Viimastel aastatel on RMK toetanud võistluste korraldajat ja osalenud võistkonnana siis, kui mõni aktiivsem liige on võistkonna kokku pannud.“

„Enne 2008. aasta reformi olid kõigepealt regioonide võistlused ja sealt said parimad vabariiklikele edasi, peale 2008. aastat toimusid võistlused metskondade põhiselt,“ meenutab Jürgen Kusmin, kes on ise siiamaani võistlustel aktiivne osaleja. „Keskselt koordineeritud osalemine hakkas taanduma 2020. aasta paiku.“

„Meie kandist viib Läänemaa võistkonna igal aastal välja sõpruskondlik kambavaim,“ lisab Kusmin. „Mälumängust on meil kuidagi trumpala saanud, aga täie tõsidusega võtame ka teisi alasid - ikkagi hasart tuleb sisse, et kuidas ennast proffide vahel positsioneerida õnnestub. Sellised seltskondi on ka teistes maakondades.“

RMKst tekkivat tühimikku täidavad tema sõnul edumeelsemad metsafirmad, näiteks Artiston ja ühistud, nagu Vardi Metsaühistu. „Keskkonnaagentuuri metsakorralduse seltskond on ka pidev käija olnud läbi aastate ja seal audiitori ametis olevate kolleegide jaoks kohustab poodiumile jõudmist juba ametikoht,“ leiab Kusmin.

Päris mitmed RMK-lased võistlevad ka Eesti Metsateenijate Ühingu alt. „See on suuresti metsameestest veteranide võistkond,“ toob Luts välja.

„Ühingu juhatuse esimees Kaarel Tiganik ise on üks kutsevõistluste legendidest, kes olnud korduvalt põhialal (metsakasvataja) poodiumil kui ka aastaid peakohtunikuna vägesid juhatanud,“ lisab Kusmin

Tiganik ise nendib, et RMKs on huvi kutsevõistluste vastu langenud ning praegustest juhatuse liikmetest ei ole keegi kutsevõistlustel käinud. “Oma võistkonna on alati välja pannud RMK Kagu metsakasvatus, eestvedaja kasvatuse Kagu piirkonna juht Indrek Karolin,“ tunnustab Tiganik. „Enamasti on väljas olnud ka RMK Viljandimaa, kus on eestvedaja Elor Ilmet ja RMK Läänemaa, mida veab Kusmini kõrval Enn Raav.“

Metsateenijate Ühing on igal aastal pannud välja täisvõistkonna. „Eelmisel aastal osales võistlustel 24 võistkonda, täisvõistkonnaga oli väljas ainult 4 metsanduslikku organisatsiooni. Eks siit tuleneb ka üks edu võimalus,“ toob Tiganik välja viidates asjaolule, et veteranide tiim on võistlused juba kolm korda järjest kinni pannud.

„Kui varasematel aastatel olid võistlejad ühingu liikmed, siis eelmisel aastal lülitati võistkonna arvestusse ka harvesteri- ja forvarderioperaatorid ning palgiveo autojuhid,“ selgitab ta. „Kuna meie ühingus selle ala võistlejaid ei olnud, tuli võistlejad leida väljastpoolt.“

Kõige keerulisem on Tiganiku hinnangul inimest võistlema saada esimest korda. „Kui korra on võistlemas ära käidud, siis tullakse juba meelsamini,“ kirjeldab ta võistkonna kokkupaneku protsessi. „Kellel läheb hästi, on tavaliselt nõus uuesti tulema. Kellel võibolla oma arvates mitte nii hästi ei läinud, tahab ehk oma kohta parandada. Aga ilmselt tõmbab võistlustele tagasi ka metsameeste koosolemise võlu ja melu, mis ikka asja juurde käib.“

„Kutsekad on väga pikaaegne traditsioon ja see on ikka olnud metsameeste ühine kokkusaamise koht, kus lisaks võistlustele on tähtis ka omavaheline suhtlemine ja metsameeste niinimetatud õlg-õla tunne,“ jätkab Tiganik. „Eks metsateenijate jaoks on ikka tähtsal kohal kutsekate pikaajalise traditsiooni jätkumine ja üheks edu pandiks ka meie võistlejate pikaajalised kogemused ja teadmised.“

„Võistlus igal alal näitab võistleja professionaalset taset ja võimalust ennast võrrelda teiste võistlejatega. Aga eks õnne peab ka olema,“ räägib ta. „Minu arvates on aga neil võistluste üks tähtsamaid rolle metsasektori rahva ühteliitmisel ja ühine koosolemise võimalus.“

Üldiselt on Tiganik võistluste korraldamisega rahul. „Vanasti olid võistlused kahepäevased, lõppesid teise päeva lõunaga. Siis oli esimese päeva õhtul ikka korralik pidu ja melu ja enamus võistlejad ka õhtul ja järgmisel päeval kohal. Aga eks elutempo on nii kiireks läinud, et kaht päeva pole enam aega olla.“